REDÚS DEZIGUALDADE IHA NASAUN IDA IDAK NIA LARAN NO ENTRE NASAUN SIRA.
Objetivu ida ne’e kona-ba atu hamenus leet entre ema sira ne’ebé riku loos no ema sira ne’ebé kiak loos
Tanbasá mak ODS10 problema ba Timor-Leste?
| Tarjetu Relevante ba Timor-Leste |
|
10.1 to’o 2030 progresivamente atinje no sustenta KRESIMENTU RENDIMENTU HUSI MENUS 40% husi populasaun ne’e iha taxa ne’ebé aas liu duke media nasionál |
|
10.2 to’o 2030 empodera no promove INKLUZAUN SOSIÁL, EKONOMIKA NO POLÍTIKA SIRA HOTU ne’ebé laharee ba idade, jéneru, defisiensia, rasa, etnia, orijen, relijiaun ka kondisaun EKONÓMIKA ka estatus sira seluk |
|
10.3 garantia oportunidade hanesan no redús deziguladade ba rezultadu sira, inklui liuhusi ELIMINASAUN PRÁTIKA, POLÍTIKA NO LEI DISKRIMINATORIU SIRA no promove lejizlasaun apropriadu, polítika no asaun sira iha asuntu ne’e |
|
10.4 adota polítika sira, partikularmente iha nivel FISKÁL, SALARIÁL NO POLÍTIKA PROTESAUN SOSIÁL SIRA no progresivamente atinje igualdade ne’ebé boot liu |
| 10.5 hadi’ak regulamentu no monitorizasaun ba institusaun no merkadu finanseiru globál sira no haforsa implementasaun ba regulamentu sira hanesan ne’e |
| 10.6 asegura reprezentasaun ida no lian ida ne’ebé forte tebes husi nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve aan hela iha foti desizaun nian iha ekonómiku internasionál globál no institusaun finanseiru sira atu nune’e implementa ho efetivu liu, kredivel, akuntavel no institusaun lejítima |
|
10.7 fasilita MIGRASAUN no ema sira-nia mobilidade ho loloos, seguru, regular no responsavel, inklui liuhusi implementasaun ba migrasaun ne’ebé planeadu no polítika migrasaun nian ne’ebé jere ho di’ak |
|
10.a Implementa prinsipiu ba tratamentu espesiál no diferensiadu ba nasaun sira ne’ebé dezenvolve-aan hela, partikularmente nasaun sira ne’ebé menus liu dezenvolvimentu, ne’ebé bazeia ba akordu husi Organizasaun Mundiál Komérsiu |
|
10.b Enkoraja asistensia ofisiál ba dezenvolvimentu no fluxos financeiros, inklui investimentu esternu direitu, ba estadu sira ne’ebé nia nesesidade boot tebes, partikularmente nasaun sira ne’ebé menus liu dezenvolvimentu, nasaun Afrikana sira, estadu illa ki’ik sira ne’ebé sei dezenvolve-aan hela no países em desenvolvimento sem litorál, ne’ebé bazeia ba sira-nia programa no planu nasionál sira |
|
10.c to’o 2030, redús pelumenus porsentu 3 husi kustu tranzasaun (negosiu) remesa migrante no elimina korridor remesa sira ho kustu ne’ebé aas liu duke porsentu 5 |
ONU nia Membru Estadu sira hatene tiha ona katak dezigualdade aumenta bebeik iha nasaun sira ne’e nia laran no mós entre nasaun sira no mós disparidade ne’ebé boot liu ba oportunidade, rikeza no poder, hirak ne’e dezafiu boot tebes ne’ebé ohin loron mundu hasoru. ODS 10 iha objetivu atu kombate dezigualdade sira iha nasaun sira-nia laran no mós entre nasaun sira. Iha Ajenda 2030, ONU nia Membru Estadu sira iha tiha ona komitmentu atu bele alkansa ekonomika no sosiedade sira ne’ebé inkluzivu liu iha ne’ebé fahe rikeza sira no bele elimina kualker FORMA diskriminasaun sira hotu. Iha roteiru mapa 2017 ba implementasaun ajenda 2030 no ODS, Timor-Leste rekoñese aumenta dezigualdade iha nasaun ne’e. Roteiru mapa ne’e identifika dezigualdade sai hanesan kauza prinsipál ida no bele kontribui ba frajilidade. Roteiru mapa ne’e husu atu iha konsentrasaun ida ba komunidade área rurál ka remota sira tanba hanesan leet ne’ebé bele hadook liu iha dezenvolvimentu, no mós atensaun espesífiku sira ba favelas iha urbana no populasaun espesífiku sira, inklui feto no labarik feto sira, ema ho defisiensia sira, foinsa’e sira no katuas sira. Inkluzaun ne’e identifika hanesan xave ida atu bele halo progresu iha dezenvolvimentu sustentável.
Dadus husi Sensus 2015 fó evidensia ba dezigualdade sira iha Timor-Leste. Hanesan ezemplu, iha disparidade boot entre komunidade sira iha área urbana no rurál ligadu ba bee no saneamentu. Porsentu 20 husi populasaun rurál iha asesu ba bee ne’ebé maneija ho seguru, kuandu kompara menus 2% husi ema sira ne’ebé hela iha área urbana sira. Porsentu 60 husi populasaun urbana iha asesu ba sanaeamentu ne’ebé maneija ho seguru, kompara 19% husi komunidade rurál sira. Karik kona-ba situasaun ba ema ho defisiensia iha, iha Sensus 2015 deskobre katak menus husi metada (44%) husi foinsa’e sira ho idade 15-24 mak hanesan defisiente ne’ebé eskola tiha ona. Ida ne’e metade taxa (87%) husi sira-nia maluk ne’ebé la ho defisiensia. Monografu Edukasaun nian hatudu katak foinsa’e sira ne’ebé ho defisiensia ne’ebé mak tama tiha ona eskola iha porsentu boot liu mak dropout duke sira-nia eskola maluk: 2/3 (66%) mak la kontinua sira-nia edukasaun sekundaria, kompara ba metade (51%) husi foinsa’e sira ne’ebé la’os defisiente. 32% husi foinsa’e sira ho defisiensia mak álfabetizadu (edukadu) iha pelumenus iha língua prinsipál haat sira iha Timor-Leste (Tetun, Indonézia, Portugés, ka Inglés) versus 84% husi foinsa’e sira sein defisiensia. Foinsa’e feto sira ne’ebé ho defisiensia mak iha taxa literasia ne’ebé menus liu (27%) duke foinsa’e mane sira ho defisiensia (36%).
Nasoes Unidas iha Timor-Leste fó apoiu hela Timor-Leste atu buka solusaun ba dezigualdade. ONU implementa, ho parseiru sira, halo programa oioin ne’ebé tarjetu ba ema sira ne’ebé hela iha área rurál sira, no grupu espesífika sira iha risku nia laran ka dadauk ne’e husik hela iha kotuk, inklui feto sira, labarik sira, foinsa’e sira, ema ho defisiensia no komunidade lesbian, gay, bi-sexuál, transgender and intersex.
AJENDA INTERNASIONÁL RELEVANTE SIRA SELUK:
- Finanseiru ba Dezenvolvimentu
- Beijing +20
- Habitat III
