Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS)

Tanbasá sai kestaun ba Timor-Leste?


HALO SIDADE NO KOMUNIDADE SIRA INKLUZIVU, SEGURU, REZILIENTE NO SUSTENTÁVEL.

Objetivu ne’e kona-ba halo sidade sira iha fuan ba dezenvolvimentu sustentável iha mundu urbanizasaun ida

Tanbasá mak ODS11 problema ba Timor-Leste?

Tarjetu Relevante ba Timor-Leste

11.1 to’o 2030, garantia asesu hotu-hotu ba abitasaun segura, adekuada no presu asesivel no mós ba servisu báziku sira, hadi’ak kondisaun sira liuhusi atualizasaun favelas


11.2 to’o 2030, fornese asesu ba sistema transportasaun sira hotu ne’ebé seguru, asesivel no sustentável, hadi’ak seguransa rodoviaria liuhusi espansaun ba rede transporte públiku, ho atensaun espesiál ba ema nia nesesidade iha situasaun vulnerabilidade, feto sira, labarik sira, ema ho defisiensia no ema idozu sira


11.3 to’o 2030 aumenta URBANIZASAUN sustentável no inkluziva no kapasidade atu halo planeamentu no jestaun asentamentu umanu partisipativu, integradu no sustentável iha nasaun sira hotu


11.4 fortalese esforsu sira atu proteje no salvaguarda patrimoniu kulturál no naturál iha mundu


11.5 to’o 2030 redús signifikativamente númeru mate no númeru ema sira ne’ebé afetada husi katastrofes no diminui substansialmente direitu ekonómiku sira ne’ebé lakon ne’ebé kauza husi dezastre sira ne’e no produto interno bruto globál, inklui dezastre sira ne’ebé ligadu ho bee, ho foku liu iha protesaun ba ema kiak sira no ema sira ne’ebé iha situasaun vulneravel


11.6 to’o 2030, redús impaktu ambientál negativu per kapita iha sidade sira, inklui liuhusi fó atensaun espesiál ba kualidade aar, jestaun ba lixu iha munisipiu no sira seluk tan


11.7 to’o 2030, fó asesu universál ne’ebé seguru, inklui ESPASU PÚBLIKU NO VERDE, no asesivel, liuliu ba feto sira, labarik sira, ema idozu sira no ema ho defisiensia sira


11.a fó apoiu relasaun EKONÓMIKA, sosiál no ambiente pozitivu entre área urbana sira, periurbanas no rurál sira liuhusi reforsa planu dezenvolvimentu nasionál no rejionál

11.b to’o 2020, aumenta substansialmente númeru ba sidade sira no asentamentu umanu  ne’ebé adopta no implementa polítika no planeamentu integradu ho objetivu atu halo inkluzaun, uza rekursu ho efikas, mitigasaun no adaptasaun ba mudansa Klimátika, reziliensia ba dezastre sira, no dezenvolve no implementa,  ne’ebé aliña ho Enkuadramentu Sendai ba Redusaun Risku ba Dezastre 2015-2030, jestaun olístiku ida ba risku dezastre nian iha nivel sira hotu

11.c fó apoiu ba nasaun sira ne’ebé menus dezenvolvimentu, inklui liuhusi asistensia téknika no finanseira iha konstrusaun sustentável no reziliente  ne’ebé utiliza materiál lokál sira

Garantia asesu ba bee moos no saneamentu ne’e baibain governu lokál sira-nia responsabilidade, no depende tebes ba efetividade governasaun lokál ne’e, jestaun rekursu naturál, no planu urbana.

Dezafiu sira ne’ebé envolvidu ne’e bele boot liu iha nivel sub-nasionál, partikularmente entre área urbana no área rurál sira.

Iha área urbana, dezafiu prinsipál mak dalabarak liu falta asesu ba servisu báziku sira iha asentamentu infórmál sira, ka presu aas liu no menus kontrolu kualidade ba bee husi vendedor privadu sira. Iha área rurál sira, bee ne’e gratuita, maibé presiza viajen dook ba no husi bee matan, no dalaruma kontaminadu ona.

Governu lokál sira iha papel ida atu kontribui hodi bele hadi’ak kualidade bee liuhusi medidas protesaun ambientál no gestão sustentável de resíduos sólidos.

Jestaun rekursu bee integradu ne’e presiza kooperasaun orizontál iha planeamentu no polítika ambientál nian entre munisipiu sira no rejiaun sira iha fronteira. Governu lokál sira ideálmente koloka atu apoia jestaun partisipatoriu ba bee no saneamentu husi komunidade sira, inklui moradores de favela.

AJENDA INTERNASIONÁL RELEVANTE SIRA SELUK:

  • Finanseiru ba Dezenvolvimentu
  • Beijing +20
  • Habitat III
  • Mudansa Klimátika
 

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl