Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS)

Tanbasá sai kestaun ba Timor-Leste?


GARANTIA PADARAUN BA SUSTENTABILIDADE BA KONSUMU NO PRODUSAUN.

Objetivu ne’e kona-ba atu hamenus ita-nia impaktu planeta liuhusi produsaun no konsumu de’it saida mak ita presiza..

Tanbasá mak ODS12 problema ba Timor-Leste?

Tarjetu Relevante ba Timor-Leste

12.1 Implementa Planu ba Tinan Sanulu Programa sira kona-ba Produsaun no Konsumu Sustentável, ho nasaun sira hotu atu foti medidas, no nasaun dezenvolvidu sira atu bele lidera, nafatin konsidera dezenvolvimentu no kapasidade sira ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve-aan hela


12.2 to’o 2030, alkansa jestaun sustentável no utilizasaun rekursu naturál sira ho efikas


12.3 to’o 2030, redús metade HAHAN ESTRAGADU per kapita iha nivel mundiál, iha nivel ritel no konsumidor, no redús hahan ne’ebé lakon durante kadeia produsaun no abastesimentu, inklui iha pos-kolleta


12.4 to’o 2020, alkansa jestaun ambientál saudável husi produtu kímiku sira no restu sira hotu, durante siklu vida refere, bazeia ba enkuadramentu internasionál ne’ebé konkorda ona, no redús signifikativamente soe leet de’it ba aar, bee no solu hodi bele minimiza sira nia impaktu negativu ba ema nia saúde no ambiente


12.5 to’o 2030, redús substansialmente jerasaun hahan estragus liuhusi PREVENSAUN, REDUSAUN, RESIKLAJEN NO REUTILIZASAUN


12.6 Insentiva empreza ka kompañia sira, espesiálmente kompañia trans-nasionál no boot sira, atu adopta prátika sustentável sira no atu integra informasaun kona-ba sustentabilidade iha sira-nia siklu relatóriu


12.8 to’o 2030, garantia katak ema hotu iha fatin ne’ebé de’it, iha informasaun relevante no konsientizasaun ba dezenvolvimentu sustentável estilos de vida iha armonia ho natureza


12.a fó apoiu ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve-aan hela atu haforsa sira-nia kapasidade sientífika no teknolójika atu bele muda liu tan padraun ne’ebé sustentável liu ba konsumu no produsaun

12.b Dezenvolve no implementa ferramentu sira atu halo monitorizasaun ba impaktu dezenvolvimentu sustentável ba ba TURIZMU SUSTENTÁVEL, IDA- NE’EBÉ KRIA SERVISU, KULTURA NO PRODUTU LOKÁL SIRA

12.c Rasionaliza subsídiu inefisiensia sira iha fossil-fuel  ne’ebé enkoraja konsumu exajeradu liuhusi reestruturasaun fiskál no eliminasaun graduál ba subsídiu  ne’ebé fó risku ka perigu, iha kazu sira  ne’ebé eziste mak atu refleta sira-nia impaktu ambientál sira, ho konsiderasaun tomak ba nesesidade no kondisaun espesífiku sira ba nasaun sira  ne’ebé sei dezenvolve-aan hela no  minimiza posibilidade impaktu negativu sira ne’e iha sira-nia dezenvolvimentu ho maneira ida  ne’ebé proteje ema kiak sira no komunidade afeitada sira

Governu lokál no rejionál sira bele fó apoiu ba kadeia fornesimentu ne’ebé badak, hodi nune’e bele redús transporte no emisaun karbonu sira, liuhusi jestaun ba rai, infraestrutura, planu urbana, edukasaun no formasaun, no merkadu públiku sira.

Ita iha papel partikular ida atu kontribui iha promosaun konsumu no produsaun sustentável ba enerjia no bee, ne’ebé ita bele utiliza ferramentu oioin, husi planu urbana ba utilizasaun mekanizmu ho presu tuir bloku unitariu.

Tanba konsumidor sira ba bens e servicos, governu lokál no rejionál sira bele estabelese kriteria aprovizonamentu ne’ebé bele foti resídou no emisaun karbonu sira husi fornesedor potensiál atu bele hetan konsiderasaun.

Nune’e mós nivel governu nian besik liu ba ema sira, ami koloka ho didi’ak atu hasa’e konsentizasaun ba importansia konsumu no produsaun sustentável no treina sira ho koñesimentu no feramentu sira ne’e atu bele redús sira-nia pegada ambientál.

Governu lokál no rejionál tenke sai parseiru prinsipál iha dezenvolvimentu no implementasaun ba feramentu sira hodi bele monitora impaktu turizmu iha ita-nia jurisdisaun sira, no serbisu atu garantia turizmu kria servisu / empregu sira no promove kultura lokál no iha tempu hanesan bele limita resíduo no emisaun karbonu sira.

 

AJENDA INTERNASIONÁL RELEVANTE SIRA SELUK

  • Finanseiru ba Dezenvolvimentu
  • Beijing +20
  • Habitat III
 
 

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl