Notisia

Diskursu husi Kordenador Rezidente ONU iha Loron Munidal SIDA 2019

Diskursu husi Kordenador Rezidente ONU iha Loron Munidal SIDA 2019

03 Dezembru 2019, Dili

 

Loron Munidal SIDA 2019 — Komunidade sira halo Diferensa

Diskursu husi Kordenador Rezidente ONU iha Loron Munidal SIDA 2019

 

Komesa iha tinan 1988, Loron Mundial SIDA mak loron saúde global uluk liu. Tinan-tinan iha loron 1 fulan dezembru, ema hotu-hotu iha mundu iha oportunidade atu halibur hamutuk iha ita nia luta kontra HIV.

Tinan-tinan, mundu tomak konkorda kona ba tema ida atu uza hodi komemora no halo advokasia ba HIV/SIDA. Ba tinan ida ne’e, tema ba Loron Mundial SIDA 2019 husi Organizasaun Mundial Saude maka, “komunidade sira halo diferensa”.

Tuir OMS, ohin, kada ema na’in 4 husi ema na’in 5 ho HIV mak hetan teste no ema na’in 2 husi 3 mak simu tratamentu: komunidade sira iha papél importante atu hetan susesu ida ne’e.

Husi estimativa, ema millaun 37,9 ne’ebe iha HIV iha mundu iha tinan 2018 nia rohan, 79% hetan dianoza, 62% hetan tratamentu, no 53% mak hetan supresaun hasoru virus HIV ho risku ki’ik atu hetan infesaun foun.

Tuir estimativa ida ikus liu, iha Timor-Leste ema na’in 465 mak moris ho HIV. Estatistikamente, númeru prevalensia ne’e ki’ik maibe tenke vijilante nafatin. Ita tenke servisu nafatin atu hapara moras ne’e hodi daet tan, ita mos tenke halo esforsu atu hatun númeru ne’e ba zero. Ho kuaze 70% husi ita nia populasaun ne’ebe menus husi tinan 35, importante tebes ba ita atu kontinua informa ema kona-ba oinsá prevene moras HIV/SIDA.

Importante mos ba ita atu servisu hamutuk ho komunidade sira hasoru estigma ka persepsaun negativa hasoru HIV/SIDA. Servisu sira ne’ebe organizasaun sira hanesan Estrela Plus, Esperansa, CWS, ho sira seluk halo hela tenke iha komplementaridade no apoiu iha aspetu hotu-hotu posivel.

Ita mos tenke enkoraja pratika sira kona ba seksu seguru liuliu kona ba métodu ABC, kona ba abstinénsia, fidelidade no condom. Evidensia husi mundu tomak hatudu katak, condom ajuda tebetebes iha luta ba eliminasaun infesaun virus HIV. Ita tenke kontinua nafatin iha ita nia esforsu atu uza métodu no pratika sira ne’ebe bazeia ba evidénsia. 

Kontribuidor ida ba susesu iha pais sira seluk mak envolvimentu husi ema rihun ba rihun ho HIV no populasaun xave sira, rede komunitária no pesoál saúde komunitária. Ema sira ne’e barak mak iha HIV.

Hapara epidemia HIV presiza ita nia rekoñesimentu no resposta ba dezafiu sosial sira ne’ebe trava netik grupu marjinalizadu sira atu hetan asesu ba atendimentu hanesan ho ema sira seluk. Ita bele servisu hodi elimina epidemia HIV, husi komunidade ba komunidade ida. Ita tenke mai hamutuk ho sira seluk atu koñese oinsá prevene HIV, apoia ema sira ho HIV, no hanoin hikas fali ema sira ne’ebe lakon sira nia vida tanba SIDA.

Envolvimentu husi komunidade no sosiedade sivíl tenke nafatin sai estratéjia xave atu aumenta atendimentu saúde. Ativismo ho asaun sosiedade sivíl nian mak sai ona nudár rekursu xave iha resposta hasoru HIV husi inísiu kedas, hodi inspira komunidade saúde global no konsolida esforsu atu aumenta ekuidade, respeita direitus ba saúde no direitus humanus, no inovasaun sientifika.

Loron Mundial Saude 2019 oferese oportunidade ida atu tradus ita nia kompromisu ba asaun, hodi asegura katak ita hotu selebra no aselera papel komunidade sira nian no progresu saúde iha HIV.

 

 

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl