Iha mundu rai-klaran labarik tokon ba tokon la-hetan asesu ba konstrusaun bloku sira mak sira presiza ba sira-nia kresimentu sa煤de ida forte. Imunizasaun sira, kuidadu pos-nat谩l, edukasaun no nutrisaun nato鈥檕n, 鈥 entre fundasaun entre moris produtiva no prosp茅ru 鈥 barak mak la-hetan.
Fallansu atu alkansa ba labarik sira agora ne鈥檈be sei horik tuir siklu desvantajen husi jerasaun ba jerasaun mak tau sira nia futuru iha risku, futuru sira-nia sosiedade sira no futuru mundu ne鈥檈-nian. Ita iha opsaun klaru ida atu halo: investe iha progresu aseleradu ba labarik sira mak husik hela ba kotuk, ka enfrenta konsekuensia husi mundu ida fahe-malu do鈥檕k liu-tan no mundu ida la-justu iha 2030.
Konsekuensia hirak ne鈥檈b茅 suprendida atu halo kontemplasaun 鈥 hanesan ezemplu tendensia sira ohin loron, iha 2030, labarik sira tokon 167 sei moris hela iha mukit tebes-nia laran, labarik sira tokon 69 ho idade tinan 5 mai kraik sei kontinua mate tamba moras sira mak bele prevene no labarik sira tokon 60 ho idade eskola-nian mak seidauk eskola.
Iha Timor-Leste ita haree labarik barak ba eskola, labarik barak goza sira-nia aniversariu ba dalima no labarik barak mak hetan imunizasaun no ba eskola. Maibe sei iha dezafiu importante mak sei presija atu rezolve atu avanza labarik hotu sira nia direitu iha nasaun ne鈥檈.
Iha Timor-Leste obstaklu hirak ne鈥檈 inklui, entre sira seluk, kualidade edukasaun ne鈥檈be mak la-adekuadu no servisu protesaun labarik, no m贸s saneamentu ne鈥檈be mak aat loos. Eskola barak no postu sa煤de sira sei menus bee no fasilidade saneamentu adekuadu, no iha asesu jer谩l ba bee moos no saneamentu iha diferensa ne鈥檈b茅 notav茅l entre 谩rea urbana no rural. Obstaklu xave sira seluk mak relasiona ho malnutrisaun entre labarik sira idade tinan lima mai kraik, maske entre 2009 no 2013 taxa ra鈥檈s badak (todan menus tuir otas) mak tuir Levantamentu Ai-han no Nutrisaun 2013 (TLFNS) nota katak reduz ona pontu porsentu 8, husi porsentu 58,1 ba 50,2, nune鈥檈 m贸s krekas maran no todan menus m贸s konsiderav茅l reduz ona. Maib茅 estudu ne鈥檈be hanesan m贸s hatudu katak malnutrisaun entre munisipiu sira m贸s oi-oin, no ida ne鈥檈 ho eksepsaun Munisipiu Dili ho Lautem, ra鈥檈s badak m贸s akontese iha munisipiu seluk ho espasu husi porsentu 46,5 ba porsentu 60,0.
Karik nune鈥檈, dezigualdade ne鈥檈 鈥 desparidade entre no iha sosiedade sira 鈥 mak la-inavitavel ba labarik sira. Ne鈥檈 mak rezultadu husi opsaun sira mak ita halo hanesan sosiedade no hanesan komunidade glob谩l.
Haklot desparidade entre ema riku no ki鈥檃k mak buat ida ita tenke alkansa. Hanesan UNICEF-nia Relatoriu Estatutu Mundial ba Labarik 2016 hatudu, iha pasu sira mak ita tenke halo ba labarik ida-idak, maske ida moris iha ambiente sira dezafiozu, simu kuidadu no edukasaun mak nia (feto ka mane) mak nesesita atu moris no hetan prosp茅ru. Ne鈥檈 tu鈥檜n tuir ba pol铆tika no abordajen sira mak ita foti.
Ema mak foti desizaun sira, ajensia ajuda-nian sira, organizasaun non governament谩l sira tenke kompromete atu halo tuir prins铆piu sira mak promove igualdade. Prins铆piu hirak ne鈥檈 hah煤 husi uza dadus atu identifika no buka tuir labarik sira atu halo netik progresu ruma, no tuir mai diriji investimentu sira uluk liu ba labarik sira ne鈥檈 no ajuda sira atu rekupera sira nia atrazu sira.
Ekidade ne鈥檈 la鈥檕s jogu zona zero ida. Labarik ida-idak tenke avansa ba oin. Maib茅 aumentu ba investimentu ba sira ne鈥檈be komesa ho desvantajen boot mak maneira ida di鈥檃k atu garante katak labarik ida hetan oportunidade justa atu atinji nevel ne鈥檈be mak hanesan. Ne鈥檈 mak formula komprovada ida hodi orienta investimentu; estudu ida halao husi UNICEF iha 2010 hatudu katak pa铆s sira ho mortalidade a鈥檃s abordajen ida foka liu ba ekidade mak bele aselera progresu diresaun ba meta sira sa煤de glob谩l-nian no bele hetan kustu efetivu iha rendimentu ki鈥檌k, nasaun mortalidade aas.
Iha tempu hanesan, karik kr铆tiku tebes parte interesadu sira uza abordajen integrada hanesan. Ne鈥檈 siginifika katak atu ultrapasa desparidade sira no dezafiu mak labarik sira hasoru. Wainhira labarik ida lahetan asesu ba kuidadu sa煤de adekuadu hanesan ezemplu labarik nia abilidade atu estuda sei deminui.
Importante liu haktuir ekidade la鈥檕s buat ida atu halo mesak deit. Ne鈥檈 kona-ba uza abordajen inovadora sira atu rezolve problema sira no uza teknolojia foun atu ajuda lori rekursu sira ne鈥檈be nesesitadu liu. Ne鈥檈 kona-ba involvimentu membru komunidade no familia sira tamba ema mak besik liu ba labarik sira bele iha impaktu boot liu.
Lisaun ida importante husi tinan 15 liu ba mak abordajen sira mak foka liu ba progresu no la鈥檕s atu elimina desparidade sira mak tau labarik ki鈥檃k sira iha risku. Hanesan rezultadu, wainhira ita la-hadiak esforsu atu ajuda sira desfavorisidu liu, sira sei monu iha kotuk no sira ne鈥檈be iha sorte di鈥檃k liu sei kontinua avansa ba oin.聽
Iha fulan hirak mai ne鈥檈, mundu sei marka prim茅iru aniversariu ba akordu Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel. Setembru liu ba, lider 200 resin ba hamutuk iha Nasoins Unidas iha Nova Yorke no konkorda hamutuk meta istor铆ku hodi halo avansu signifikativu sira wainhira trata kona-ba sa煤de, edukasaun, redusaun probreza no sustentabilidade iha 2030.聽
Hanesan governu sira iha mundu 鈥 inkluindu ita nia governu rasik 鈥 konsidera forma di鈥檃k liu atu kumpri sira nia promesa ba meta sira ne鈥檈be imperativu katak sira uza abordajen ekidade.
Ekidade manan ona urjensia foun. Mudansa klim谩tika f贸 risku todan liu tamba labarik sira mak desfavoresida liu: globalmente labarik liu millaun baluk ida moris iha zona sira ne鈥檈b茅 akontese inundasaun estremamente boot, no ema besik millaun 160 moris iha zona sira mak iha rai maran ka estremamente maran. Iha tempu hanesan, konflitu no violensia rejional, krize refujiadu mak la鈥檕 hela tau labarik sira iha perigu estremamente boot no hadook tiha buat ne鈥檈be mak sira nesesita ba sira nia prosperidade.
Hamutuk ho paizajen dezafiu ne鈥檈, ita tenke hanoin katak dezigualdade la鈥檕s inevitavel 鈥 karik ita eskolla abordajen loos, labarik desfavorisida sira bele hetan oportunidade atu realiza sira-nia mehi ba moris di鈥檃k liu.
