Blogs

Diskursu Sr. Roy Trivedy, Kordenador Residensia ONU iha Sorumutu ho Media sira

Agradese bele mai ona iha diskusaun kona-ba direitus umanus. Sesaun ne'e nia objetivu mak atu fó kbiit ba profisionál komunikasaun sosiál iha Timor-Leste nian atu hetan informasaun ho detalle kona-ba tópiku ida-ne'ebé espesífiku. Ida-ne'e ninia objetivu atu hadi'ak media komunikasaun sosiál no kobertura ba asuntu sira umanitáriu no dezenvolvimentu nian.

Haʼu haksolok katak ita iha oradór sira iha kalan neʼe, ne’ebé dedika an ba tinan barak nia laran hodi promove no proteje direitu ema nian iha Timor-Leste no globalmente.

Bemvindu ba Provedora foun Timor-Leste nian, Jesuina Maria Ferreira Gomes.

Gabinete Provedora ba Direitus Umanus no Justisa, kobre direitus umanus no boa-governasaun. Halo monitorizasaun iha direitus umanus, tulun ho relatoriu ba Nasoins Unidas no Konsellu Direitus Umanus nian, nune'e mós informa ema kona-ba direitus umanus no investigasaun kona-ba asuntu direitus umanus sira.

No ita nia bemvindo mos ba Señor Manuel Monteiro husi Asosiasaun HAK. HAK hamriik ba Lei, Direitu Báziku, no Justisa. HAK organizasaun non-governu ida iha Timor-Leste ne'ebé servisu atu kria sosiedade ida ne'ebé demokrátiku no prósperu atu alkansa justisa sosiál bazeia ba prinsípiu Direitus Umanus.

Barak husi imi hatene katak, ajenda mundiál ba direitus umanus ne'e define tiha ona hafoin Segunda Guerra Mundial. Tanba ne'e, membru Asembleia Jerál Nasoens Unidas adopta Deklarasaun Universál Direitus Umanus. Durante dekade hirak ba kotuk, Estadu Membru ONU hotu-hotu rekonfirma katak direitus umanus ba ema hotu-hotu, la sai kestaun ita se no husi nebe. Iha Artigu 30 iha Universál Deklarasaun kona-ba Direitus Umanus, hanesan liberdade espresaun no asosiasaun, liberdade husi tortura no kaer arbiru, no direitu atu kaben, nain ba rai no direitu ba servisu ida ne'ebé desente. Iha fulan Dezembru (fulan oin mai), selebra aniversáriu dala-70 Deklarasaun kona-ba Direitus Umanus nian.

Governu no instituisaun estadu iha papél ida ne 'ebé mak importante los ba direitus umanus. Instituisaun estadu mak primária 'devér bearers' atu garante katak sidadaun sira bele goza sira-nia direitu, maibe sidadaun sira iha mós responsabilidade ne’ebé inklui defende estadu direitu no tratamentu ba ema seluk ho respeitu. Direitus Umanus supporta servisu ba dezenvolvimentu no umanitária husi organizasaun sira seluk hanesan Nasoens Unidas.

Bolu atu hatudu respeitu ba direitus umanus la'os foun ba Timor-Leste. Luta ba independénsia mak luta ida ba direitus umanus.

Jornalista sira dala barak relata istória sira kona-ba direitus umanus ne'ebé tulun sosiedade komprende no hatene ninia direitu, maibé dala ruma mos tau ita iha risku. Ita bele hanoin kona-ba asasinatu ida, fulan hirak liubá, iha Embaixada Saudi iha Turquia, kona-ba Washington Pós, Jornalista Jamal Kashoggi.

Jamal hanesan mos jornalista sira seluk, ne'ebé buka autoridade sira atu responsabiliza, liu husi nia independênsia, imparsialidade, objetividade, kompromisu ba rigor no imparsialidade.
Loron 2 fulan-Novembru tinan-tinan, mundu komemora loron internasionál hodi hapara impunidade ba krime hasoru jornalista sira.

Haʼu temi katak dezenvolvimentu no direitu sira interligadu. Bainhira ita fo sai kona-ba eskola sira ne'ebé ladi'ak iha munisípiu ida, ita hakerek dadaun kona-ba direitu ne'ebé importante tebes ba edukasaun – direitu ida-ne'ebé mak fundamental hanesan direitu ne’ebé tenke, hanesan direitu ba servisu , atu hola parte iha governasaun no moris diʼak ida iha moris.

Iha jerál Timor-Leste iha reputasaun ida-ne'ebé bele banati tuir ba ninia kompromisu ba Direitus Umanus, haʼu kontente atu haree media iha Timor-Leste sira-nia liberdade. Maibé, ita presiza atu proteje no kuida ambiente ne'ebé asegura kompromisu ida ba direitus umanus báziku ba ema hotu-hotu la haree ba sira-nia idade, jéneru, orientasaun seksuál, defisiensia ka hela iha nebe.

Hanesan ita hahú loron 16 Aktivismu, ha'u hein diskusaun kalan ne’e permite ita atu refleta ba tendénsia sira globál no ba violasaun direitus umanus sira. Tinan ida ne'e Loron 16 Aktivismu ho objetivu atu Hapara Violensia kontra feto no labarik feto. Asuntu importante globál ida-ne'ebé mak afeta moris individuál, família, komunidade no nasaun. Nia afeta ba rezultadu edukasaun, produtividade no hapara ema atu alkansa sira-nia potensiál.

Haʼu hein ohin kalan ida ne’e ita bele konversa kona-ba direitus umanus no oinsá mak ita bele hotu-hotu servisu atu hadi'a vida moris ema hotu-hotu iha Timor-Leste.

Kontaktu Ami

UN House, Caicoli Street
Dili, Timor-Leste
PO BOX 008
Telp: +670 333 333
E-mail: info@un.org.tl